15.8.14

Fotod ja video ekspeditsioonilt

Pildigaleriid ekspeditsioonilt KAUKAASIA 2014:

www.bit.ly/kaukaasia2014pildid


VIDEO: Eestlased tšetšeeni võitlejate käes.
Sel hetkel kui sündmuskohale jõudsime, oli esimene auto juba tšetšeeni võitlejate poolt ümber piiratud...

8.8.14

15. päev


Kulgemine läbi Venemaa:

- hüvastijätupidu Olegi poolt, ravimudajärve kaldal

- vodka, 1 L = 2 EUR

- mingid mäed ja kanjonid ja rahvuslikud toidud

- hüvastijätupidu Arseni poolt, garaazhis

- liiklustrahv 350.- EUR

- Tserkessia - jälle uut tüüpi mäed, mille harjadel sõita

- solkkütus, autod mägedes nagu kivisöeküttel vedurid

- Krasnodari krai kontrollpunktis: "Kas teil ukrainlasi või maidanlasi kaasas pole?"

- taas Musta mere ääres, sedapuhku Vene kuurortlinnades. Palavus on mõrvarlik.

- kuna ekstreemsusi sel reisil veel vähe kogetud, siis tekkis mõte ka Krimmi minna. Kahjuks on praamijärjekord Kertsi 15 tundi pikk, mistõttu see idee vett vedama läks.



--------
Marko "Kirjanik" Kaldur
www.kaukaasia2014.blogspot.com

5.8.14

12. päev, osa 2


Groznõi ära nähtud.
Nagu valdav osa ülejäänud meie teele jäänud Tsetseeniast, on ka see sõdades täielikult purustatud linn põhjalikult ja modernselt üles ehitatud.

Kõlavaid loosungeid, Kadõrovi-Putini plakateid olid muidugi ka kõik kohad täis.

Uhked hiigelhotellid kesklinnas, bulvarid ääristatud kenade majadega, Euroopa suurim moshee, pargid ja promenaadid, luksussõidukid, Kadõrovi residents...
Öösel kõik veel kaunim ja värvilisem.
Inimesi suurlinna kohta üllatavalt vähe tänavatel, rohkem kohtab sõdureid ja politseinikke.

Õnnestus näha küll ka paari kerjust, keda ilmselt pole kauaks ning õhtuks kerjavad nad juba teises ilmas.
Hulkuvaid koeri ka ei näinud, eks needki on koos kerjustega teise ilma saadetud.

Üldse nii Groznõi kui Tsetseenia on muu Venemaaga võrreldes üllatavalt puhtad.
Ning teede jm infrastruktuuri ehitus käib täie hooga, raha pumbatakse selle riigi ülesehitamisesse kõvasti.

Mingil põhjusel tekkis aga tunne, et lällaritel on kesklinnas segaja peal...

Veelgi tugevam oli aga tunne, et meid ei soovita sinna.
Alates ametnike vastuseisust ja soovitustest riigist kiiresti lahkuda kuni kohalike elanike ilmsest vastumeelsusest meid nähes või meiega suheldes.
Isegi vihma hakkas sadama kui linna peale läksime.

Tingituna nii ebamugavustundest, eelmise päeva raputavatest elamustest kui hirmust Dagestani ees otsustati enamusdemokraatia korras edasisõit pooleli jätta ja tagasi pöörduda.

Teele jääb veel veidi Tsetseeniat, Ingusseetia, Põhja-Osseetia, misjärel taas Venemaa avarused ootavad.


Side lõpp.





--------
Marko "Kirjanik" Kaldur
www.kaukaasia2014.blogspot.com

4.8.14

12. päev


Põhja-Osseetia.
Kontrollpunktid, kindlustatud rajatised teede ääres, pidev võimude poolne jälgimine ja dokumentide registreerimine eri punktides.
Vaevumärgatavad jäljed kunagisest sõjategevusest - elumajad puha uued ehitised, mitte vanad lobudikud.
Muus osas aga nagu ülejäänud Venemaa ikka, ei midagi märkimisväärselt uut selles riigikeses.

Ingusseetia.
Algselt ei saanud me sinna piiritsooni tõttu, mille lubasid meil polnud.
Vladikavkazi kaudu minnes pääsesime aga ilusti läbi, ainult taaskord kontrollpunktid iga paarisaja meetri järel.
Ning politseinikel sauade asemel käes automaadid.
Üldmulje Ingusseetiast sama, mis Põhja-Osseetia puhul - kuid uusehitisi veelgi rohkem (veel lähemal Tsetseenia piirile ju).

Tsetseenia piir.
Ei märganudki kui üle olime.
Aru saime alles siis kui tänavad Kadõrovi nime kandma hakkasid.

Suurtelt trassidelt maha pöörates ning laagripaikasid otsides sõitsime külades, millest alles vaid täpp ja nimi kaardil ning sügavad mürsulehtrid külade asemel.


.........JA SIIS..........


Hüppasid võsast välja relvastatud mehed.

Marguse auto peatati, relvad suruti näkku, teised käsutati samuti kaugemalt kohale.

Laigulises vormis karmid tsetseeni võitlejad ümber autode, eestlased kergelt närviliste nägudega sealsamas.

Neil ei tee ju vahet ka, kas sõdurid, piirivalvurid, politsei või bandiidid. Eraldusmärke polnud, ainult laiguline vorm, mustad särgid, relvad...

Otseselt päid maha võtma ei hakatud, relvade kontsentratsioon maasturite ümber oli aga parajalt suur.

Vennad väga ähvardavate ilmetega enam ei olnud, aga teadmatus oli parajalt suur...ning hakkas ka hämarduma...närvipinge kasvas......

Vahepeal said võitlejad mõned ekspeditsiooni t-särgid, kuigi pilkude järgi tahetuks vist palju rohkemat.

Läks veel pea tunnike, siis ilmus ninamees välja.
Tema sabas sõitsime kordonisse, kus toimus "sõbralik vestlus" uurijaga.
Teisisõnu - ülekuulamine.

Näppe sahtlite vahele ei löödud, aga taaskord teadmatus...
Vähemalt oli nüüdseks selge, et tegu ametiasutusega ning halvemal juhul pannakse plate peale või tuleb maksta.

Ahjaa - põhjus meie kinnipidamiseks oli, et sisenesime piiritsooni ja väidetavalt mingid õppused seal ka käisid.
Kuigi need õppused käivat juba aastaid, meid kinni pidanud mehed olnud metsas ka juba pikki aastaid veetnud.

Pluss veel see, et turnisime masinatega sisuliselt miiniväljal.

Ja lõpuks, pärast kogu seda ülekuulamiste ning ootamiste protsessi, veeresime kordonist taas välja.
Seekord läks õnneks, isegi aluspesu ei pea pesema...aga ehmatus oli korralik...närvipingest rääkimata...


Pesust ja riietest rääkides, siis kohalike tavade tõttu on meestel pikad püksid jalas, naistel pikad seelikud ja pearätid.
Temperatuur aga on +35.
Üleliigsetest kilodest peaks ruttu lahti saama sedasi...

Ekspeditsiooni naispoolel poeb juba kerge paanika hinge - ei tea, kas ikka pääsetakse koju või röövitakse ära või vahetatakse lammaste vastu.
Tsetseenias iseenesest peaks ses osas olukord kontrolli all olema, piisab pearätist ja alandlikust olekust.

Dagestan aga on eelinfo osas suht "must maa".
Sealsed kombed, traditsioonid ja kohalike kärsitus võõramaalastega (eriti blondide naistega) suhtlemisel tekitavad mõningast muret.


Aga üldiselt, arvestades esimese Tsetseenia päeva seiklusi, siis igav meil ei paista siin hakkavat...


--------
Marko "Kirjanik" Kaldur
www.kaukaasia2014.blogspot.com

11. päev, osa 2


Vigade parandus: Gruusia piiri ületamisel üritasime siseneda Ingusseetiasse, mitte Abhaasiasse.

Ja Ingusseetiasse sisenemine õnnestus.
Seda küll vaid teise kontrollpunktini, kust meid propuski puudumise tõttu tagasi saadeti.

Nüüd Groznõi peale.
Ringiga.


--------
Marko "Kirjanik" Kaldur
www.kaukaasia2014.blogspot.com

11. päev


Pärast hullumeelset sõitu Gruusia parematel ja kehvematel teedel sai Gruusia-Vene piir ületatud.


Tagantjärele tundub, et liikluseeskirja pole veel gruusia keelde tõlgitud.

Lehmadest ei hakka enam pikemalt rääkima, neid on kõikjal teedel ning isegi keset kiirteed paarituvad pull ja lehm enam ei üllata.

Muus osas on liiklus aga pehmelt väljendudes haige.
Kiirusepiirangud ei koti kedagi, pigem on kohalikel komme asula vahel lennata ning kiirteedel uimata.

See omakorda põhjustab möödasõite ka kõige ohtlikumates paikades, pimekurvides, kitsastes tunnelites, pidevjoonega, ristmikel jne.
Kaherealisele teele tekitatakse vaevata kuus sõidurida ning vastassuuna masinad pressitakse lihtsalt teepeenrale.

Vaheletrügimist kohtab kõikjal, isegi piiripunkti järjekordades, kus kuidagi kiiremini edasi või mööda ei saa. Aga ikka vaja pressida.
Seda rahvast pole tõepoolest erilise arunatukesega õnnistatud...

Signaalitatakse ja vilgutatakse tulesid samuti nagu jumal juhatab, närvid on sajandeid kuumuse käes elanutel vist täiesti läbi kärsanud.
Meil käis peast läbi veel mõnigi teooria, et miks Gruusias niimoodi tegutsetakse ja käitutakse, eelnev oli neist kõige viisakam versioon...

Võmmidest pole Gruusias kah mingit tolku, need kihutavad sama ajuvabalt või siis passivad lihtsalt niisama puude varjus.

Puude varjus istumine ongi üks Gruusia kultuuri eripärasid.
Tundub, et meestel pole selles riigis midagi tarka teha - varahommikul istutakse teeserva puude vilusse ning lastakse sedasi päeval mööda veereda, autosid ja inimesi jälgides. Selle tempoga Gruusia küll euroliitu ei jõua...

Bardakist, mis Gruusias valitseb, võiks palju kirjutada. Ning aastatega ei paista asjad sugugi paremuse poole liikuvat.


Enne piiriületust plaanisime end Batumist korralikult välja magada.
Tutkit.
Poole öö peale selgus, et olime laagri üles löönud kohaliku diskoteka kõrvale.
Mistõttu öö läbi kestnud tümakas peksis viimasedki kirbud kasukast välja ning enamik magada ei saanud.
Kohalikel ju komme, et kui muusika mängima panna, siis ikka maksimumi peale, nii et peksab viimsegi aru peast välja.


Paistes silmade ja väsinud olekuga turnisime masinatega hommikul mäetipul asuva Sameba kirikuni.
Veidi aega imetlesime vaadet Kazbekile, misjärel närvesööv ja kohalikku kisa täis piirijärjekord ootas.


Nüüd taas Põhja-Osseetias ja üritame Abhaasiasse siseneda. Kui see ei õnnestu, suundume väikese ringiga Tsetseenia poole.


--------
Marko "Kirjanik" Kaldur
www.kaukaasia2014.blogspot.com

3.8.14

Kümnes päev


Batumil selleks korraks kriips all.
Seiklesime kuurortlinna meeletus elus, uitasime öisel rannapromenaadil, pidutsesime rannakohvikutes hiliste (varaste) tundideni, põdesime 40-kraadist kuumust, nautisime ülisooja merevett, sõideti jettidega jne jne jne.

Rannakohviku teenindajad juba teadsid-tundsid meid - enam-vähem 48 h oli keegi meie seltskonnast kohvikus söömas-joomas ja laulusid valimas.
Muusikat, mis sama vana kui enamik ekspeditsioonilisi - aga nostalgia kiskus tantsusammusid kepsutama isegi keset kohvikut... No ja muidugi "London", "London-Paris" ning "Belõje rozõ"...jukeboxid teenisid meie arvelt tõenäoliselt sadu eurosid, rääkimata jotsist, toitudest-jookidest jne... :P

Lisaks kogu see möll, tantsud, laetalade küljes rippumine, kohalike imestavad pilgud ja palju muud...

Ning isegi taksojuhid teadsid meid. Ei pidanud aadressi ütlemagi, juba teati, kus "estontsõ" ööbivad...


Pärnu turismiettevõtjad peaks minema Batumisse õppereisile, et näha, kuidas TEGELIKULT turismiäri teha...

Ning need "põdratestid" palmide vahel, varahommikul teel kohvikust kodusesse hotelli......


Nüüd on aga aeg edasi liikuda ning suund Tsetseeniale ja Dagestanile võtta...



--------
Marko "Kirjanik" Kaldur
www.kaukaasia2014.blogspot.com

1.8.14

Kaheksas päev

Batumi..................
Neile, kes eelmise aasta blogi lugenud on aadressil www.kaukaasia2013.blogspot.com ei peaks küsimusi tekkima. Miski pole selles linnas muutunud...........

Igal juhul istume praegu rannaäärses kohvikus ja vaikselt nokime. Eks hiljem näis, kuidas läeb.

--------
Marko "Kirjanik" Kaldur
www.kaukaasia2014.blogspot.com