Pärast 3000 km Venemaa eripalgelisi teid maabusime lõpuks Gruusias Mamuka külalislahkes majas.
Saslõkk juba oli tulel, hinkalid jm toidud valmimas, tsatsa välja valatud. Algas toostide ütlemine...
Eelnevatel päevadel külastasime veel tuttavaid dziipereid Voronezhis ning Pjatigorskis; avastasime seadusemuudatuse, mille tõttu lõppeb Venemaal nüüd alkoholimüük juba kell 21 õhtul; tuletasime uusi punkte autoekspeditsioonide käsiraamatusse (nt et märg telk võrreldes kuiva autoga ei ole meeldiv ööbimiskoht) ja veetsime muidu mõnusalt aega asfaldiaukude vahel laveerides.
Üks kahekümneeurone altkäemaks tuli ka tasuda mentidele, kuna autojuhtimise asemel vaatasid kõik sõidu ajal hoopis atlast.
Viienda päeva hommik oli nagu oli, varahommikuks planeeritud kalalkäik lükkus sujuvalt pärastlõunasse.
Turnisime masinatega kõrge mäe tippu, et seal kala grillida ning miljardivaatega einestamispaika nautida.
Muuhulgas korraldasid kohalikud karjused improviseeritud koertevõitluse, innustades penisid jalahoopidega kaklusesse.
See tõestas taaskord, et mägede poegadele on mõistust ja ajusid vaid jaopärast antud.
Kuna Elbruse liustikufestivalile jääb minemata Ukraina kriisi ning Eesti pehmo-poliitikute jaburate väljaütlemiste tõttu, siis on järgmisteks sihtpunktideks hoopis Svaneetia mäed ning Batumi rannad.
Sõit, mille põhirõhuks pidi olema Tsetseenia ja Dagestani avastamine, kipub vägisi viltu kiskuma...
Marko "Kirjanik" Kaldur
Suht nagu vingumine ju ;) Saa üle!
ReplyDelete